Ülemaailmsel vaimse tervise päeval, 10. oktoobril kutsub Eesti Punane Rist inimesi märkama üksteise muresid ning võtma rohkem aega kuulamiseks. Organisatsiooni sõnul on vaimse tervise raskusi kogenud inimeste kogemused olulised nii lähedaste toetamisel kui ka paremate abivõimaluste kujundamisel.
Vaimse tervise probleemid ei pruugi alati välja paista. Inimene võib käia tööl, suhelda sõpradega ja tulla igapäevaste kohustustega toime, kuid kogeda samal ajal ärevust, üksildust või emotsionaalset kurnatust. Eesti Punane Rist rõhutab tänavuse vaimse tervise päeva puhul, et abi pakkumine peaks algama inimese enda kogemuse kuulamisest ja mõistmisest. „Inimene, kes on kogenud vaimse tervise raskusi, teab, mida tähendab abi vajada. Tema kogemus peab aitama kujundada ka seda, kuidas abi pakutakse,“ seisab organisatsiooni pöördumises.
Kuulamine on sageli olulisem kui kiire nõuanne
Kui lähedane räägib oma muredest, võib tekkida soov kohe lahendusi pakkuda. Soovitame rohkem puhata, vähem muretseda või midagi meeldivat ette võtta. Kuigi sellised nõuanded on enamasti heatahtlikud, ei pruugi inimene neid parasjagu vajada.
Mõnikord on olulisem, et keegi võtaks tema kogemust tõsiselt ega püüaks seda kohe parandada või ümber hinnata. Punase Risti sõnul tasub küsida inimeselt, mis on teda varem aidanud, millest on tal puudu jäänud ning mis on takistanud abi otsimist.
Samuti on oluline kaasata vaimse tervise raskusi kogev inimene tema enda heaolu puudutavatesse otsustesse. See aitab vältida olukorda, kus abi pakutakse küll heade kavatsustega, kuid tegelikke vajadusi arvestamata.
Kuidas märgata, et lähedasel võib olla raske?
Vaimse tervise raskused võivad avalduda erinevalt. Mõni inimene tõmbub suhtlusest eemale, teine muutub tavapärasest ärrituvamaks või kaotab huvi tegevuste vastu, mis talle varem rõõmu pakkusid. Tähelepanu võiks pöörata näiteks järgmistele muutustele:
- inimene väldib tavapärast suhtlemist või ühiseid tegevusi;
- tema meeleolu on pikemat aega muutunud;
- ta kurdab pidevat väsimust või uneprobleeme;
- varasemad huvid ja hobid ei paku enam rõõmu;
- ta väljendab lootusetust või tunnet, et ei saa oma muredega hakkama;
- igapäevased kohustused tunduvad talle järjest raskemad.
Ükski neist märkidest ei tähenda automaatselt vaimse tervise häiret. Küll aga võivad püsivad muutused olla põhjuseks inimese käekäigu vastu rohkem huvi tunda. Lihtne küsimus „Kuidas sul päriselt läheb?“ võib olla hea algus.
Mõistmiseks ei pea olema sama kogemust
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) kutsub vaimse tervise kuu teisel teemanädalal inimesi üksteist paremini mõistma ning hoiduma kiiretest hinnangutest. Koalitsiooni sõnum on, et teise inimese mõistmiseks ei pea olema ise samasuguseid raskusi läbi elanud. Olulisem on siiras huvi tema kogemuse vastu ning valmisolek kuulata ka siis, kui tema tunded või mõtted erinevad meie omadest.
Näiteks ei pruugi ärevusega võitlevale inimesele olla abi ütlusest, et muretsemiseks pole põhjust. Tema jaoks on kogetav ärevus reaalne, isegi kui kõrvaltvaatajale tundub olukord ohutu. Selle asemel võib küsida, millistes olukordades ta ennast kõige raskemini tunneb ja milline toetus võiks aidata.
Üksildus ei tähenda tingimata üksinda olemist
VATEK juhib tähelepanu ka üksildusele, mis võib jääda märkamatuks isegi inimese kõige lähedasematele. Üksildus ei tähenda üksnes füüsilist üksiolekut. Inimene võib tunda end üksildasena ka siis, kui tal on palju tuttavaid, aktiivne seltsielu ja tihe töögraafik.
Oluline on see, kas inimesel on tähenduslikke suhteid ning keegi, kellega ta saab oma mõtteid ja tundeid turvaliselt jagada. Seetõttu ei saa üksildust hinnata pelgalt sõprade arvu või suhtlemise sageduse järgi. Üksilduse mõistmiseks ja leevendamiseks on VATEK koostöös Apotheka ja Peaasi.ee-ga loonud veebilehe „Üksilduse rohi“, kust leiab inimeste kogemuslugusid ning praktilisi soovitusi.
Viis lihtsat viisi, kuidas teist inimest toetada
Vaimse tervise toetamine ei eelda alati eriteadmisi. Igapäevases suhtlemises võivad olulised olla väikesed, kuid järjepidevad teod.
- Küsi ja kuula. Tunne siirast huvi, kuidas inimesel läheb. Anna talle võimalus rääkida ilma vahele segamata.
- Ära vähenda tema muret. Väldi väljendeid nagu „ära mõtle üle“ või „teistel on veel raskem“. Iga inimese kogemus on erinev.
- Ära kiirusta lahendustega. Küsi esmalt, kas inimene soovib nõuannet, praktilist abi või lihtsalt kedagi, kes kuulaks.
- Hoia kontakti. Kui tead, et kellelgi on keeruline periood, võta temaga aeg-ajalt ühendust. Ka lühike sõnum võib näidata, et ta pole oma murega üksi.
- Julgusta vajadusel abi otsima. Kui raskused püsivad või süvenevad, saab inimene pöörduda perearsti või vaimse tervise spetsialisti poole. Võid pakkuda abi sobiva teenuse leidmisel.
Oluline on meeles pidada, et lähedase toetamine ei tähenda kogu vastutuse enda peale võtmist. Professionaalset abi vajavas olukorras ei asenda heatahtlik kuulamine vajalikku ravi ega nõustamist.
Vaimsest tervisest rääkimine võiks olla igapäevane
Kuigi ülemaailmne vaimse tervise päev juhib teemale tähelepanu kord aastas, ei piirdu vajadus märkamise ja toetuse järele ühe kuupäevaga. Töökohal, kodus, koolis ja sõpruskonnas saab igaüks aidata kujundada keskkonda, kus oma raskustest rääkimine ei tekita häbi ega hirmu hinnangute ees.
Eesti Punase Risti ja VATEK-i tänavused sõnumid tuletavad meelde, et mõistmine algab kuulamisest. Alati ei pea teadma õigeid sõnu või oskama probleemi lahendada. Vahel piisab sellest, et oleme olemas, küsime ja anname teisele inimesele aega vastata.
Allikas: Buller Meedia via BNS Pilt: Shutterstock
