Liigu sisu juurde
Meditsiin

Viljatusravi pärast 40. eluaastat – kas pooleliolevat ravi peaks rahastama Tervisekassa?

Viljatusravi pärast 40. eluaastat – kas pooleliolevat ravi peaks rahastama Tervisekassa?

Eestis arutatakse võimalust jätkata riiklikult rahastatud viljatusravi ka pärast naise 40. sünnipäeva, kui raviga on alustatud enne seda vanust. Seadusemuudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus pooleliolev ravi tuleb katkestada üksnes rahapuuduse tõttu. Sotsiaalministeerium toetab ravi kättesaadavuse parandamist, kuid leiab, et kavandatav muudatus vajab täpsemaid tingimusi.

Viljatusravi võib olla pikk ja emotsionaalselt keeruline protsess, mille tulemus ei ole alati ette teada. Mõnel juhul on soovitud raseduse saavutamiseks vaja mitut ravikatset ning ravi võib kesta kuid või kauemgi.

Praegu on Tervisekassa rahastatud kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise teenustele kehtestatud vanusepiir. See tähendab, et enne 40. eluaastat ravi alustanud naine võib jõuda olukorda, kus edasise ravi eest tuleb tal endal tasuda.

Riigikogus arutatav ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu soovib seda olukorda muuta.

Mida soovitakse viljatusravi rahastamises muuta?

Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Aivar Koka, Helir-Valdor Seedri ja Priit Sibula algatatud eelnõu kohaselt võiks Tervisekassa jätkata kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamise teenuste rahastamist ka pärast naise 40. sünnipäeva, kui viljatusraviga on alustatud enne selle vanuse täitumist.

Muudatuse algatajate sõnul on osa peresid pidanud pärast vanusepiiri ületamist ravi eest ise maksma. Kõigil ei ole selleks aga piisavalt rahalisi võimalusi ning mõnel juhul võib ravi seetõttu katkeda.

Eelnõu eesmärk on võimaldada juba alustatud ravi jätkata meditsiinilise näidustuse alusel, ilma et otsustavaks takistuseks kujuneks üksnes patsiendi majanduslik olukord.

See ei tähendaks automaatselt, et kõigil üle 40-aastastel naistel tekiks õigus tasuta viljatusravile. Ettepanek puudutab eelkõige neid, kes on alustanud ravi enne praegu kehtiva vanusepiiri täitumist.

Miks Sotsiaalministeerium soovib täpsemaid tingimusi?

Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliselt viljatusravi kättesaadavuse parandamist, kuid ei toeta eelnõu selle praegusel kujul.

Ministeeriumi hinnangul on mitu olulist küsimust seni vastuseta.

Esiteks vajab täpsustamist, mida tähendab viljatusravi alustamine. Viljatusravi võib hõlmata uuringuid, sugurakkude kogumist, külmutamist ja erinevaid raviprotseduure.

Kui inimene on näiteks enne 40. sünnipäeva lasknud munarakud külmutada, ei pruugi see ministeeriumi hinnangul olla piisav alus, et saada aastaid hiljem automaatselt õigus riiklikult rahastatud kehavälisele viljastamisele.

Teiseks ei ole piisavalt selgelt määratletud, kui kaua võiks rahastamine pärast 40. eluaastat jätkuda ning mitu ravikatset oleks võimalik Tervisekassa kulul teha.

Kolmandaks vajab hindamist muudatuse mõju ravikindlustuse eelarvele ja viljatusraviteenuste korraldusele.

Need küsimused on olulised, sest riiklikult rahastatud ravi tingimused peavad olema patsientidele arusaadavad ning tervishoiusüsteemi jaoks üheselt rakendatavad.

Miks on vanus viljatusravi puhul oluline?

Naise vanus on üks tegureid, mis mõjutab nii loomuliku rasestumise kui ka kehavälise viljastamise õnnestumise tõenäosust.

Vanuse kasvades väheneb üldjuhul munarakkude arv ja kvaliteet ning suureneb kromosoomimuutuste esinemise tõenäosus munarakkudes. See võib vähendada rasestumise võimalust ja suurendada raseduse katkemise riski.

Muutused muutuvad sageli märgatavamaks pärast 35. eluaastat ning kiirenevad paljudel naistel 40. eluaastale lähenedes.

Samas ei tähenda 40. sünnipäev järsku bioloogilist piiri, millest alates rasedus või viljatusravi enam võimalik ei oleks.

Viljatusravi tulemuslikkus sõltub muu hulgas munarakkude vanusest ja kvaliteedist, viljatuse põhjusest, üldisest tervislikust seisundist ning kasutatavast ravimeetodist.

Näiteks võib varem külmutatud munarakkude või embrüote kasutamisel olla oluline nende kogumise ajal olnud vanus, mitte üksnes naise vanus embrüosiirdamise hetkel.

Seetõttu tuleb viljatusravi võimalusi ja riske hinnata individuaalselt.

Kas vanusepiir peaks määrama ravi jätkumise?

Viljatusravi rahastamise vanusepiir ei ole üksnes meditsiiniline küsimus. See puudutab ka tervishoiuteenuste kättesaadavust ja piiratud raviraha kasutamist.

Ühelt poolt võib range vanusepiir tähendada, et juba alustatud raviprotsess jääb pooleli, kuigi raviarst peab selle jätkamist meditsiiniliselt põhjendatuks.

Teiselt poolt tuleb riikliku rahastamise puhul arvestada ravi tulemuslikkust, võimalikke riske ning seda, millistel tingimustel oleks teenus kõigile patsientidele võrdselt kättesaadav.

Just nende küsimuste tõttu soovib Sotsiaalministeerium, et seadusemuudatuses oleksid täpsemalt määratletud nii ravi alustamise tingimused, rahastatavate ravikatsete ulatus kui ka võimalikud piirangud.

Mida tähendab võimalik muudatus ravi vajavatele naistele?

Kui seadusemuudatus vastu võetakse, võiks see anda osale enne 40. eluaastat viljatusravi alustanud naistest võimaluse jätkata ravi Tervisekassa rahastusel ka pärast vanusepiiri ületamist.

Millistel täpsetel tingimustel see võimalikuks muutuks, sõltub aga seaduse lõplikust sõnastusest.

Oluline on ka see, et riiklik rahastamine ei taga ravi õnnestumist. Kehavälise viljastamise tulemus sõltub paljudest individuaalsetest teguritest ning alati ei õnnestu soovitud rasedust saavutada.

Riigikogus arutatava muudatuse keskne küsimus on seega, kas poolelioleva viljatusravi jätkamise võimalus peaks sõltuma üksnes vanusepiirist või tuleks senisest rohkem arvestada konkreetse patsiendi raviteekonda ja meditsiinilisi võimalusi.

Praegu on tegemist seaduseelnõuga ning kehtivaid rahastamistingimusi ei ole selle alusel veel muudetud.

AllikasBNS / RiigikoguFotoShutterstock
← Eelmine artikkel Eestis avati maailmas ainulaadne vaimse tervise investeerimispank

Soovid oma lugu terviselood.ee-sse?

Loome sisuturundusartikli, mis toob Sinu veebilehele lugejaid ja väärtuslikke viiteid.

Vaata hinnakirja