märts 3, 2024
Lõõtsa 8, Tallinn, Eesti
Buller Uudised Tervis

Ravimite hulgimüüja sõnul esineb konkurentsiameti analüüsis vigu

Ravimite sisuturundus ja linkide ehitamine

Ravimite jae- ja hulgimüügifirma Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann ei ole apteegireformile hävitava hinnangu andnud konkurentsiameti analüüsi kõigi punktidega päri, vahendab ajakiri Farmaatsia.

“Konkurentsiameti analüüs on viimase 25 aasta parim sektorit puudutav analüüs, aga ta pole veatu,” ütles Kuuskmann. “Mis puudutab tootjate antavaid allahindlusi, siis kõik ettenähtud tootjate ja lisaks meie endapoolsed allahindlused jõuavad ka apteekideni ja sealtkaudu tarbijani.”

Kuuskmann selgitas, et kallimaks on läinud nii tööjõud, ravimite koostisained, transport, rent, energia kui ka intressid. Kui lisada viimaste aastate tarneraskused, siis piiratud saadavuse olukorras pole samuti põhjust hindade odavnemist oodata.

“Eraldi aspektina tuleks jälgida ja mõista ravimituru viimaste aastate trendi, kus turule on järjest enam lisandunud uusi ja innovaatilisi, tõhusaid, aga paraku ka väga kalleid ravimid, kas ja kuidas on seda analüüsi tulemustes arvestatud?” küsis Kuuskmann retooriliselt.

Mis puudutab uute apteekide arvu, siis saavad turuosalised Kuuskmanni kinnitusel riigilt vastuolulisi signaale.

“Korduvalt on antud märku, et apteekide arvu peaks vähendama. Nüüd tuuakse probleemina välja, et uusi apteeke pole avatud, kuigi tegelikult on. Seega selle väitega analüüsis ei saa nõustuda,” kritiseeris Kuuskmann. “Lisaks – apteekide arvu jõuline suurendamine või vähendamine ei saa olla eesmärk või mõõdik omaette. Oluline on apteegiteenus ja selle kvaliteet, mida apteeker apteegis pakub.”

Konkurentsiameti analüüs lõpeb konkreetse ettepanekuga luua riiklik keskne ravimite tellimise süsteem, ent Kuuskmanni sõnul ei ole ravimite hulgimüük pelgalt internetipood või tellimiskeskkond.

“Tegemist on komplekse ja rohkete nõuetega reguleeritud tegevusega. Sisuliselt mingil kujul riikliku ravimihulgimüügi loomise idee tõstatumine aastal 2024 vaba turumajandusega riigis, meie seniste riiklike hulgimüügi õppetundide taustal, analüüsi viimase lausena, on juba iseenesest väga kõnekas,” märkis Kuuskmann. “Apteegid valivad vabalt ka täna, millise hulgimüüja juurest nad ravimeid ostavad. Umbes 80 protsenti ostetakse ühelt, ülejäänud teistelt. Võiks küsida, et millise riiklikult heaks kiidetud protsendi peaksid apteekrid ostma igalt hulgimüüjalt. Muide ka frantsiisikoostööd mitte tegevad apteegid ostavad circa 80 protsenti oma ravimitest ühelt hulgimüüjalt. Taaskord jääb arusaamatuks, millist probleemi üritatakse lahendada.”

Kuuskmanni sõnul ostab tõenäoliselt iga inimene oma toidukaubad vähemalt 80 protsendi ulatuses ühest toidupoest, mis omakorda hangib oma kauba 80 protsendi ulatuses ühest kesklaost – ometi ei saa sellest lähtuvalt väita, et supermarketite vahel puudub konkurents.

“Paljud apteegituru kummalisused pole enam tegelikult kummalised, kui vaadata, kuidas inimesed ja ühiskond toimetab teistes valdkondades,” nentis Kuuskmann. 

“Läbiviidud apteegireform on toonud ravimiturule koos ettevalmistus ajaga kümme aastat ebastabiilsust, mis on mõjunud halvasti proviisoritele, farmatseutidele, ravimisektorile laiemalt ning mis kõige hullem, ka sektori usaldusväärsusele,” tõdes Kuuskmann. 

Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock