Kantar Emori läbi viidud meditsiinibrändide uuringust selgus, et avalikkuses arutatud mõtet saatekirja nõudest erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumiseks toetab vaid 22 protsenti Eesti elanikest.
Ligi kaks kolmandikku ehk 68 protsenti ei pooldanud seda mõtet ning iga kümnes ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.
„Kuivõrd arstiabi kättesaadavus ja meie tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on oluliste teemadena päevakorral, uurisime seekordses uuringus esimest korda ka EMOsse pöördumiste ning perearsti nõuandeliini kasutamise kohta,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. Pea iga neljas ehk 24 protsenti vastas, et on perearsti nõuandetelefoni 1220 teenust viimase aasta jooksul kasutanud. Valdavalt ollakse saadud abiga rahul. Iga kolmas ehk 33 protsenti on viimase aasta jooksul käinud kas ise või lapsega erakorralise meditsiini osakonnas. Sealhulgas iga kümnes vastas, et on käinud mitmel korral.
„Valmisolek saada EMOsse pöördumiseks perearsti saatekiri või kiirabi otsus on Eesti inimeste seas küllaltki madal. Siin kõrval on ka inimeste üldine mure, et ooteaeg arsti juurde pääsemiseks on Eestis liiga pikk,“ lisas Kaisa Esko.
Tänavu märkis 23 protsenti vastanutest, et nende hinnangul on Eestis ooteaeg arsti juurde pääsemiseks mõistetav. Seevastu 59 protsenti leidis, et ooteaeg on nende jaoks mõistmatult pikk. Aasta-aastalt on mõnevõrra tõusnud nende inimeste osakaal, kes on valmis maksma, et kiiresti arsti juurde pääseda – tänavu on see näitaja 31 protsenti. Pea iga teine ehk 46 protsenti märkis siiski, et ootab alati tervisekassa rahastatud visiidiaega – isegi, kui tuleb kaua oodata.
Kantar Emor viib meditsiinibrändide uuringut läbi igal aastal. Selles kaardistatakse haiglate ja kliinikute kuvandit ning inimeste üldisi hoiakuid seoses tervishoiuga. Tänavu viidi uuring läbi veebi teel 12. juunist 19. juunini, selles osales 1131 Eesti elanikku vanuses 16-74 aastat. Valim on esinduslik samas vanuses Eesti elanikkonna suhtes.
Allikas BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock