Stress kuulub elu juurde ning lühiajaliselt aitab see organismil keeruliste olukordadega toime tulla.
Probleem võib tekkida siis, kui stress kestab pikalt ja keha ei saa piisavalt taastuda. Üks hormoon, millest stressiga seoses kõige rohkem räägitakse, on kortisool.
Kortisooli nimetatakse sageli stressihormooniks, kuid tegelikult täidab see organismis mitmeid olulisi ülesandeid. Kortisool aitab reguleerida ainevahetust, veresuhkrut, vererõhku ja immuunsüsteemi tööd ning mõjutab meie ööpäevast rütmi.
Seetõttu pole kortisool iseenesest halb. Küsimus on pigem selles, kas selle tootmine ja ööpäevane rütm toimivad tavapäraselt. Millised märgid võivad kaasneda pikaajalise stressiga ning millal tasub oma enesetundele rohkem tähelepanu pöörata?
Mis on kortisool?
Kortisool on steroidhormoon, mida toodavad neerupealised. Selle tootmist juhib keerukas hormonaalne süsteem, milles osalevad aju hüpotalamus ja ajuripats ning neerupealised. Kortisooli tase muutub loomulikult kogu päeva jooksul. Tavaliselt on see kõrgem hommikul, aidates organismil ärgata ja tegutsema hakata, ning langeb päeva jooksul, jõudes madalamale tasemele õhtul ja öösel.
Stressiolukorras võib kortisooli tootmine suureneda. See on organismi normaalne reaktsioon, mille eesmärk on anda kehale kiiresti energiat ja aidata võimaliku ohuga toime tulla. Kui stress muutub aga krooniliseks, võib organism olla pikemat aega tavapärasest suurema koormuse all.
Millised märgid võivad pikaajalise stressiga kaasneda?
Ühe sümptomi põhjal ei saa järeldada, et inimesel on kortisool liiga kõrge. Paljud stressiga seostatavad sümptomid võivad tekkida väga erinevatel põhjustel. Pikaajalise stressi korral võivad siiski sagedamini esineda järgmised probleemid:
- unehäired ja raskused uinumisega;
- väsimus ja energiapuudus;
- ärrituvus või rahutus;
- keskendumisraskused;
- peavalud;
- suurenenud söögiisu;
- kehakaalu suurenemine;
- seedeprobleemid;
- kõrgenenud vererõhk;
- lihaspinge;
- sagedasem haigestumine või aeglasem taastumine.
Need sümptomid ei tähenda automaatselt kõrget kortisoolitaset. Näiteks väsimuse põhjuseks võivad olla nii vähene uni, rauapuudus, kilpnäärmeprobleemid kui ka mitmed teised terviseprobleemid.
Kortisool ja kehakaal
Üks põhjus, miks kortisoolist viimastel aastatel nii palju räägitakse, on selle võimalik seos kehakaaluga. Stress võib mõjutada nii söögiisu kui ka toiduvalikuid. Pingelisel perioodil võib suureneda isu energiarikka, magusa või rasvase toidu järele. Samal ajal võivad väheneda liikumine ja uneaeg.
Kortisool mõjutab ka organismi energiakasutust ja glükoosiainevahetust. Pikaajalise stressi ning ebatervislike eluviiside kombinatsioon võib seetõttu soodustada kehakaalu suurenemist.
Sotsiaalmeedias kohtab sageli väljendit „kortisoolikõht“, millega viidatakse kõhupiirkonda kogunevale rasvale. Tegemist ei ole siiski meditsiinilise diagnoosiga ning ainult kõhurasva põhjal ei saa hinnata inimese kortisoolitaset.
Kas kõrge kortisool võib und mõjutada?
Kortisool ja uni on omavahel tihedalt seotud. Organismi loomuliku ööpäevarütmi järgi peaks kortisoolitase õhtu saabudes langema. Stress, ebaregulaarne unerütm ja vähene uni võivad seda süsteemi mõjutada.
Tekib kergesti nõiaring: stress raskendab uinumist, vähene uni muudab organismi stressile tundlikumaks ning järgmisel päeval võib olla keerulisem pingega toime tulla. Uneprobleemide korral tasub seetõttu vaadata kogu päevast rütmi, mitte ainult seda, mis toimub vahetult enne magamaminekut.
Mis võib kortisoolitaset mõjutada?
Kortisooli tootmist mõjutavad paljud tegurid.
| Tegur | Võimalik mõju organismile |
|---|---|
| Pikaajaline psühholoogiline stress | Võib hoida stressireaktsiooni pikemat aega aktiivsena |
| Vähene või ebaregulaarne uni | Võib häirida kortisooli normaalset ööpäevarütmi |
| Väga intensiivne treening ilma taastumiseta | Võib suurendada organismi füsioloogilist stressi |
| Haigus või vigastus | Organism võib ajutiselt suurendada stressihormoonide tootmist |
| Kofeiin | Võib lühiajaliselt suurendada kortisoolitaset |
| Mõned ravimid | Võivad mõjutada kortisooli tootmist või toimet |
| Hormonaalsed haigused | Võivad põhjustada püsivalt ebanormaalset kortisoolitaset |
Kortisooli ajutine suurenemine ei ole tingimata probleem. Näiteks tõuseb selle tase loomulikult füüsilise koormuse, haiguse ja teiste organismile koormavate olukordade korral.
Kuidas stressitaset igapäevaselt vähendada?
Kortisooli „langetamiseks“ lubatakse internetis hulgaliselt toidulisandeid ja kiireid lahendusi. Enamiku inimeste jaoks on mõistlikum alustada aga tavapärastest tervisekäitumise põhimõtetest.
1. Maga piisavalt
Täiskasvanud vajavad üldjuhul vähemalt seitse tundi und ööpäevas. Oluline pole ainult une kestus, vaid ka võimalikult regulaarne unerütm. Proovi minna magama ja ärgata enam-vähem samal ajal ka nädalavahetustel.
2. Liigu regulaarselt
Liikumine aitab parandada und, toetada südame-veresoonkonna tervist ja vähendada stressi. See ei tähenda, et iga päev peaks tegema intensiivset trenni. Jalutamine, rattasõit, ujumine ja muu mõõdukas liikumine võivad olla väga tõhusad.
3. Väldi pidevat ülekoormust
Ka treening on organismile stress. Füüsiline koormus on tervisele kasulik, kuid treeningu ja taastumise vahel peab olema tasakaal. Kui intensiivse treeninguga kaasnevad pidev väsimus, uneprobleemid ja sooritusvõime langus, tasub koormus üle vaadata.
4. Jälgi kofeiini tarbimist
Kohvist ei pea tingimata loobuma, kuid suur kofeiinikogus võib tundlikumatel inimestel põhjustada rahutust, südamekloppimist ja uneprobleeme. Eriti tasub vältida kofeiini hilisel pärastlõunal ja õhtul, kui see mõjutab uinumist.
5. Söö regulaarselt ja mitmekesiselt
Organism vajab piisavalt energiat, valku, süsivesikuid, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Äärmuslikud dieedid või pikaajaline liiga väike energiatarbimine võivad organismile olla täiendav koormus.
6. Planeeri taastumiseks aega
Taastumine ei tähenda ainult magamist. Jalutamine, looduses viibimine, hobidega tegelemine, lähedastega suhtlemine ja teadlikult rahulikumad hetked võivad aidata igapäevast stressikoormust vähendada.
Kas kortisoolitaset saab mõõta?
Jah. Kortisooli saab sõltuvalt olukorrast määrata näiteks verest, süljest või uriinist. Üks juhuslik kortisoolinäit ei pruugi aga anda inimese olukorrast täielikku pilti, sest hormooni tase muutub päeva jooksul ning seda mõjutavad stress, füüsiline koormus, haigused, ravimid ja mitmed muud tegurid. Seetõttu peaks kortisooliuuringute vajaduse ja tulemuste tõlgendamise üle otsustama tervishoiutöötaja.
Millal tasub pöörduda arsti poole?
Püsivaid või süvenevaid sümptomeid ei tasu automaatselt stressi või „kõrge kortisooli“ arvele kirjutada. Arstiga tasub nõu pidada näiteks juhul, kui pikemat aega esineb seletamatu kehakaalu muutus, tugev väsimus, lihasnõrkus, püsivalt kõrge vererõhk, olulised uneprobleemid või muud igapäevaelu häirivad sümptomid.
Harvadel juhtudel võib püsivalt kõrge kortisoolitase olla seotud hormonaalse haigusega, näiteks Cushingi sündroomiga. Seda ei saa diagnoosida enesetunde või internetist leitud sümptomite nimekirja põhjal.
Kortisooli ei ole vaja karta
Kortisool ei ole hormoon, millest organism peaks vabanema. Vastupidi – ilma kortisoolita ei suudaks keha normaalselt toimida. Oluline on tasakaal.
Kui stress kestab nädalaid või kuid, uni on halb ning taastumiseks jääb järjest vähem aega, annab organism sellest sageli erinevate sümptomitega märku. Selle asemel, et keskenduda ainult kortisoolinumbrile, tasub vaadata tervikpilti: und, liikumist, toitumist, töökoormust ja taastumist.
Sageli on just nende igapäevaste tegurite parandamine kõige mõistlikum esimene samm.
Terviseinfo märkus: Artikkel on informatiivse eesmärgiga ega asenda arsti või muu tervishoiutöötaja nõuandeid, diagnoosi ega ravi. Püsivate või muret tekitavate sümptomite korral pöördu tervishoiutöötaja poole.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Shutterstock
